Koduleht
Tehtud tööd
Lisateenused
Lillede istutamine
Hauaplatside Hooldus
Kontaktid

Kodust väljumata saad tellida hauaplatsi hoolduse:

 

 

Praeguses keerulises kriisiolukorras kehtestatud piirangud ja tegevusjuhendid muudavad
oluliselt meie tavapärast liikumist. Kui teil on kodus olles mure, kes korrastab teie lähedase
haua, siis meie tuleme teile appi. Mugav ja turvaline on tellida hauaplatsi hooldus kodust
väljumata. Teeme ja postitame teile pildi enne ja pärast haua korrastamist. Teostame nii
haudade ühekordset hooldust, kui ka tihedama perioodilisusega hooldust. Öökülmade oht on
möödas ja juba istutame kalmule ka võõrasemasid.

 

Mida võtta kaasa hauaplatsi hooldama minnes
Soovitame võtta kaasa:

  • Väike reha muru ja liiva riisumiseks (hästi sobib ka laste reha või käsimuruluud)
  • Väike kühvel kui plaanite istutustöid
  • Prügikott millega on mugav kokkuriisutud praht prügikasti viia
  • Töökindad
  • Et mitte iga kord kaevust vett tuua võiks olla kalmukivi taga veepudel või väiksem kanister vee jaoks
 

Lillede istutamine hauaplatsile:

Enamasti algab kalmistutel haudade korrastamine kevadel, kui ilmad on juba soojemad ja
maapind tahenenud. Kalmu korrastamine algabki talvel tekkinud oksarisu ja muu ebavajaliku
eemaldamisest. Kui öökülmade oht on möödas saab alustada lillede istutamisega.
Varakevadel sobivad hauaplatsile aedkannikesed ehk võõrasemad, mis õitsevad meie kliimas
pea jaanipäevani. Kui kalmul soovitakse varakevadel näha sibullilli õitsemas, siis sibulad
tuleks maha panna juba sügisel. Sibullilledest sobivad märtsikellukesed, lumikellukesed,
krookused. Suviseks istutuseks võiks kasutada meile tuntud ja alati õitsevat begooniat,
roosbegooniat ja pelargooni, Loetletud suvikud on vastupidavad, taluvad hästi varjulisi
kalmistu tingimusi ja lisavad õieilu. Sügiseseks istutuseks on väga ilusaderinevates
värvitoonides kanarbikud ja sale eerikad, mis püsivad ilusad kuni järgmise kevadeni.

Hauaplatside hoolduse tähtsus enne surnuaiapühasid

Hauaplatside hoolduse tähtsus enne surnuaiapühasid on jätkuvalt Eesti kalmistukultuuri osa. Eestlaste kalmistuarmastust ja lahkunud esivanemate austamist iga suurema rahvusliku ja kirikliku tähtpäeva eel – olgu selleks siiis hingedepäev, jõulud, emadepäev, jaanipäev või surnuaiapüha, on kalmistutel liikudes selgesti näha. Teoloogiaprofessor Toomas Pauli teatel sai surnuaiapühade tähistamise komme alguse juba 19. Sajandi Liivimaa luteri kogudustes, kambjas olla peetud kalmistupüha juba 1830.aastal. https://et.wikipedia.org/wiki/Surnuaiap%C3%BCha. Aja jooksul muutus surnuaiapüha pidamine rahva hulgas väga populaarseks ning selle kombe võtsid üle ka teised konfessioonid. Selle ainulaadse tava on tänapäeval eestlased endaga kaasa võtnud kõikjale üle maailma- Hispaaniasse, Soome, Austraaliasse, Rootsi, Kanadasse- kõikjale, kus on moodustunud eestlaste kogukonnad. Teised rahvad seda kommet sellisel kujul ei tähista,eriti mis puudutab rahvusliku või kirikliku tähtpäeva eel haudade korrastamist,eriti mis puudutab lillede istutamist, küünalde süütamist. Urmas Viilma, EELK peapiiskopi sõnul võiks kaaluda surnuaiapühade traditsiooni kandmist UNESCO maailmapärandi nimekirja. https://www.eesti.ca/?op=article&articleid=51843 Surnuaiapühad on jatkuvalt eesti inimestele väga olulised. Kõik EELK kogudused korraldavad kalmistupäevi, kus mälestatakse lahkunuid. Tavaliselt leiavad surnuaiapühad aset jaanipäeva paiku- kas juuni kuu lõpul, või juuli kuu algul. Vaatamata sellel kevadel maailmas toimunule, peetakse ka sel suvel Eestimaa kalmistutel surnuaiapühi.
Hingetule OÜ
REG.nr 16101499
AS LHV Pank, IBAN: EE817700771005563693
Address: Harju maakond, Maardu linn, Õnneheina tee 6, 74117
Tel: +372 5820 1871
Email:info@hauaplatsidehooldus.ee